Mõtlesin, et paneks siia pildi tädi pojast Villust.
Kui mulle muidu lapsed väga ei meeldi, siis tema, Raul ja Heleri on absoluutselt erandid.
Ta on nii armas ja ei nuta minuga üldse :)

Sinu pilvede riik, tõotatud maa

Heihopstii!

Kuidagi rõõmus on olla! Hea muusika käib, tuba on sassis, kõht on täis ja.. kool on läbi!
Neljapäeval on aktus. Tuli üks 3 ja ülejäänud 4 :) Läbiiii!

Pingelangus on peal! Tahaks lihtsalt teha midagi, aga kedagi pole. Nii kahju, et Allar metsas on praegu.
Sain täna koolis suure Mesikäpa šokolaadi, sest võitsin kihlveo, mille Annaga tegin. Sõin seda ja nüüd on paha olla. Sõrmed on ka natukene valusad, sest tinistasin kitarri paar tunnikest.

Aga, räägin nädalavahetusest.
Laupäeval oli mul pahapaha tuju ja mu inglid tulid maailma parandama! Saabusid suure toidukotiga siia ja hakkasid süüa tegema. Nii mõnus. Tegime (nemad tegid) mustika-maasika muffineid, rabarberi kooki ja ühtesid hullult häid lehttaignaga erilisi suupisteid. Ülimaitsev. Võtsime need klassireisile kaasa.
Tegin ennast ka korda, sest siis oli veidi parem tuju.
Tegime naljakaid pilte ka.

Pärast seda läksin Annaga Geni, teised sõitsid koju. Genis oli suht mõnus kontsert. Laika Virgin ja Animal Drama, üliiimõnsa! Käisime Trepis ka.
Koju jõudsin veidi enne 4. Väljas oli täiesti valge! Nii harjumatu. Läksin pm kohe magama kui kodus olin. Äratuse panin 7, et jõuaks asjad ka pakkida, kuid äratust ma ei kuulnud ja ärkasin 08.04. Kell 9 sõitis buss välja, seega panin megakiirelt asjad kokku ja kiirustasin Vanemuise ette. In time!
Sõit võis alata.

Käisime Põhja-Eestis paljudes kohtades. Ma ei mäletagi enam kõikide kohtade nimesid.
Ilmaga meil ei vedanud. Vihm oli hull. Õnneks ööbimiskohas Altjas ei hakanud enam sadama.
Lubasin peaaegu igas kohas, kus käisime, et lähen sinna elama, sest nii ilus oli kõik. Näiteks Palmse ja Vihula mõisad. Need olid nii ilusad. Tahan ka mõisas elada ja iga päev uhke kleidiga mõisa aias kõndida. Mõnus! Käsmus käisime meremuuseumis. Selle mehe jutt oli nii huvitav, kes meile muuseumist rääkis. Naljasoon oli ka hämmastav. Ise sain ka suurepärase läbikukkumisega hakkama, kui küsisin ühe topise kohta, mis laes rippus ,, Kas see on lendkala?'' Vähe ei hakanud kõik naerma:) See oli part.
Aa, Käsmus jäime jõhkra paduka kätte ja saime läbimärjaks. Aga meri on nii ilus! Nii nii ilus lihtsalt. Oeh.
Rakvere linnuse juures käisime ka. Pärast tegime väikse pinkniku pargis. Aga see oli tegelikult esimene koht, mida külastasime.
Altjas oli väga kena koht, kus telkisime. Mõnusad vanad majad. Ait oli hubane. Käisin õhtul mere ääres jalutamas ja leidsin üliarmsa koha ja 4 pisikest üksteise kõrvale ehitatud palkmaja, mis ilmselt olid kunagi heina või millegi hoidmiseks. Ma armusin silmapilkselt. Päris ausalt kohe. Siiamaani on see pilt mul silme ees. Ma ei tea, mis mind seal niimoodi köitis, aga see oli nii ilus. Päikeseloojang ja kõik.. Huh.

Ma ei jaksagi enam kirjutada, uni tuli ja päris pikaks on ka veninud.
Luban, et kui klassireisist pildid saan, siis räägin lähemalt :)


Seniks,
püüdke leida endas positiivsust. Leidke ka vihmas midagi head ning oodake päikest ja suve!

Helen

When you hit me, hit me hard!!!

Mul on kõrini sellest, kuidas sa viimasel ajal minuga käitud.

Okei, jah, olen aru saanud sellest, et mina pole sinu jaoks piisavalt tähtis. Ma ei tunne sind enam ära. See on nii jõhker lihtsalt.

Mul on kõrini sellest, et mina pean see olema, kes koguaeg nii tüütu näib, sest sa ei viitsi.. ei taha.. minuga rääkida. Ma ei jõua enam. Lihtsalt ei jaksa. Miks sa pead kõik selliseks tegema....

Ma ei tea enam kes sa oled. Sa ei räägi. Mitte midagi. Mittttttttttttte midagi.

Ma ei ole mingi faking kalts.  Just sayin!

Lihtsalt...  miks :'(


Helen

mustatiivaline lind

Vaikne üksik reedeõhtu.

Selline rahulik on olla, kuid samas.. sees miski pitsitab pidevalt. Igatsus on hingemattev.

Hmm, kuulan Ruja-Musta lindu ja joon kuuma mustsõstrateed.
Mõtlen. Nagu ma iga päev ainult mõelnud olen kõigest. Nii kuradima raske on. Ma ei jaksa enam. Lihtsalt ei jaksa. Ausalt. Nii kuradima raske!!


Täna oli viimane arvestus. Veidi pekki läks. Tegime ut testi ka. Minu jaoks kõik veel päris läbi pole, sest pean teisipäeval muusikas suulise kt tegema.
Pärast tunde käisime raamatukogus ning kangadzunglis. Sain ühe üliarmsa helesinise pitsist riide. See oli nii odav, et lihtsalt pidin ära ostma! Ma veel päris täpselt ei tea mis ma sellest teen, aga pluusi, pisikese kleidi või seeliku. Vaatan:)
Pärast seda istusime Annaga kaua aega pargipingil ja rääkisime südamed puhtaks. Lõpuks kui Kadri tuli, otsustasime secondhand shopingule minna. Leidsin armsa kollase pintsaku ja ühe pluusi, mis on nagu kleit mulle :)
Pesin ära ja kui kuivavad, saan kandma hakata.
Kui kesklinna jõudsime rääkisime veel paar mõnusat tundi päikese käes murul ja kõik oli parem! Nii hea, et nendega kõigest rääkida saan. Seda just vaja ongi.

Hästi korraks sain Dorritiga ka kokku. My buddddddddy.
Ema käis ka peale tööd siin, tõi süüa, aga ei, ma ei söö!

Eile tuli isa Saksamaalt, käisime vennade ja temaga õhtul söömas. Ta tõi kommi ka. Aga vennad suutsid mu paki peaaegu üksi ära süüa :):)

Koju lähen järgmisel neljapäeval. Seni üritan kooli ära lõpetada ja puhata. Sest sellel nädalal olen lihtsalt nii naeruväärselt vähe maganud, et kurb kohe. 10 tundi kolme öö peale.. peavalu ja punased silmad on garanteeritud! Õnneks nüüd 1 ööd pikka und ja siis klassireisile. Lõpp paistab!

Kõige suurema väärtusega on pildid. Ei.. sõnad? Ah, ma ei tea!

Anna punutud pats talvel, ilus, eks? :)

See kõige suurem hunnik kapi peal on ilmselgelt minu ja Anna oma, sest meie asjad lihtsalt ei mahu kõik kappi ära!

Nautisime kaubamaja ees murul päikselist õhtut ja reklaamisin kõrremahla.

Oh, ja kui palju reidikaid mul on!!

Helen

Question?

Qu'est que il y a difficile pour lire cette texte?

ehk teisisõnu,

Kas seda teksti on liiga raske lugeda?
Kui keegi vastata julgeb, siis püüan arvestada teie arvamusega.

a toy

Kuulan Flyleaf- Cassie't,

vaatan kollakassinist taevast, mis puude ja majade vahelt välja piilub,

istun ja mõtlen.

Mõtlen. Miks on nii, et me ei saa olla seal, kus me ise parasjagu tahame? Me räägime ju ikka, et inimene teeb ise kõike, ise otsustab, kujundab oma elu. See pole ju päris nii. Miks me ei tunnista endale, et paljud asjad otsustatakse meie eest ära, tehakse meie eest, antakse ja võetakse meie eest. 

Meie seest...

Tuli üks tunne..