Oktoobri rõõmud ja valud

Tervist.

Ülikaua pole kirjutanud.
Kui alustada sealt, kus pooleli jäin, siis peale kirjutamist pühapäeval, ehk 7. okt pidasime Emma sünnipäeva. Kõigepealt istusime ja sõime Asian Chefis ning pärast seda käisime Vanemuises vaatamas jazzlavastust ,,Moonlight Express''. Peen õhtu.

Enne seda (reedel) tähistasime veidi koolis ka:

Nädal pärast seda oli Pala disko(12.okt), kus oli seekord Tre pidu. Tegin ka veitsa pilte. Allar sai mulle tre särgi ja saime tasuta dynamiti ka.. suht vipp olla, hehe.

Laupäeval (13.okt) pidas Heleri oma 18. sünnipäeva! Inimesi oli palju ja pidu oli vinge.

Ja pärast seda pöörast nädalavahetust algas pikk ja piinarikas arvestustenädal. Loodan, et midagi läbi ei kukkunud.

Kuid kui see igapäevast ajutapmist täis nädal üle oli elatud, tuli ju vaheaeg!

Viimasel päeval oli kirjanduses suuline arvestus, kus õpetaja ütles, et ta pole harjunud sellist Helenit nägema, et ma olen muutunud ja kuidagi väsinud. Eks ikka kõik murrab.

Pärast seda läksin Anna ja Juliaga kohvi jooma, käisin röntkenis, pakkisin kodus asjad, suundusin Anni juurde riideid vaatama ning lõpuks jõudsin tagasi kesklinna, kus sain kokku Allariga. Ta kinkis mulle ilusa lille ja ma käisin lihtsalt nagu muuseas naeratus kõrvadeni ringi. Käisime Crepis söömas ja pildistamas. 

Tegin ise ka pite ja tegelt neid pilte päris palju :)

Käisime veel poes ja läksime bussi peale ja sõitsime hästi kaua kuni jõudsime Kokorale ja kõndisime sealt jala minu juurde.

Laupäeval käis tädi oma perega meil külas ja nad jäid ööseks. Suht tore õhtu oli isegi, kuigi mul oli jube peavalu ja hästi suur uni.

Pühapäeval tuli Allar. Tegime öösel makarone, sest kõht läks nii tühjaks. Lõunal tuli Kait järgi meile, Allar filmis, kuidas ta sõidab ja siis läksime linna. Käisin autokoolis, nemad skatepargis. Õhtul tulime tagasi maale. Teisipäeval tuli ta uuesti siia ja kolmapäeva hommikul varavara ärkasime ja läksime emaga linna. Käisime hommikul Hesburgeris ja läksime koju sööma, sõime hästiiiiii palju. Käisime päeval linnapeal ning õhtul tegin kana-koore pastat. Kõigile maitses :)

 Käisime veel kunagi hilja ka poes ja sõime keset ööd jäätist. :)

Ja täna tulime kõik tagasi maale. Homme läheme Matu sünnipäevale ja eks näis mis edasi saab. 

Kurb mõelda, et vaheaeg ongi läbi kohe.. nuuks :(

Ja pilte on sellepärast nii palju, et minuarust on siis huvitavam ja pildid räägivad rohkem kui tuhat sõna!

Ja issand, avastasin, et olen seda pluusi nii palju kandnud. Need värvid on lihtsalt nii ilusad. Nüüd püüan vähem.

Keep calm and rock on, 

Helen

Kuidagi kodune tunne tuleb, kui laupäeval Tartu kodus olla, tuulekiirusel muutuvat ilma jälgida ja vaikselt omi asju teha. Päev on aga liiga kiiresti lõpule jõudnud.

Eile oli üsna armas päev. Peale tunde käisin Anna, Julia ja Anniga viltuses majas kaasaegse kunsti näitusel. Seal oli meile väike nö tund, kus kogu näitusest ülevaade anti ning pärast näituse põhjalikumat vaatamist ja pisikese töövihiku täitmist uuesti kokku saime ja muljete üle arutlesime. Ma poleks alguses arvanud, et kaasaegne midagi sellist tähendab, kui näiteks Toomiku kakaga täidetud purgid. Ausalt öeldes hakkas mul juba sellele esimest pilku visates halb. Ma usun, et sellest näitusest mingigi ülevaate saamiseks tuleb seda ise külastada. Uskuge mind, see võib üllatada.

Pärast näitust tulin koju ja koristasin veidi, õppisin ja jõin teed. Kuskil kell 8 õhtul tuli Anna linna. Käisime poes ja tulime minu juurde. Tegime vesikat, jõime mu lemmikveini, laulsime karaoket ja käisime õues säraküünlaid põletamas. Öösel tegi Anna spagette. Sõime neid letšoga ning mina.. ohtra soolaga, mida ma isegi ei tundnud eriti. Ta jäi väga äkki magama diivanile ja seega hakkasin ma koristama ning lõpuks äratasin Anna ka üles ja läksime magama. Hommikul kuulsime läbi une, nagu keegi tahaks korterisse sisse murda. Õnneks oli see mu ema, kes riided võttis ja maale sõitis. Magasime edasi, Anna läks varsti pärast seda koju ja mina ärkasin alles lõunal. Õppisin veidi ja nautisin vaba päeva. Käisin tund aega tagasi poes ja tegin süüa, sest päeval ei olnud isu.

Umbes miljon jubedat ja vähemjubedat pilti 

Üldse on nii mõnus lihtsalt olla.. muusikat kuulata ja mõelda maailma asjade üle. Mind täidab juba terve päev ootustunne, mida ma ei mõista. Ei oska olla kuidagi.

But you..

Keep calm and rock on,
Helen

The hardest ones to love, are the ones that need it most

Sügav väsimus, masendus ja ükskõiksus hakkavad võimust võtma.

Elasin kooli üle. Emmal oli 18. sünnipäev, tähistasime seda traditsioonilse koogi-šampuse-küünaldega ning ta pidi terve päeva ka üht vahvat mütsi kandma! :)
Pärast tunde käisin balli kava rühma koosolekul. Mõtted on vinged!

Õhtul tuli ema ka siia.
Rääkisin palju, aga hui viitsib keegi kuulata.. :'(

Pesin pesu, sest avastasin et mul on aind 1 paar sokke, mida pole mitu aastat kandnud. Panin jalga ja kuna need olid suht ära kulunud ja mul oli kohutavalt igav.. lõhkusin need ära. Algul väiksed augud ja siis suuremaks. Mulle meeldis.

illustreeriv sokk

Pärast seda viis ema mu Taskusse ja ostis sokke ja pesu, sest tal hakkas must kahju. Nohjah, poodi läksime küll tegelt sellepärast, et mul pole siin midagi süüa, aga emal oli kõht tühi.. ise ei tunne puudust. Koolis sõin Emma sünnipäevakoogitüki ja rohkem pole vajagi. Enne 20 jõudsime tagasi ja siis sõin veits veel. Tegin kunsti konspekti ära ja kaugemale ma jõudnud polegi. Ei kavatse ka. Lähen hoopis tuttu, sest olengi juba teki all ja valmis silmi sulgema ning 100'ks aastaks unne vajuma.


Keep calm and rock on,
Helen

Argipäeva keskmine päev

Hei.

Jäänud on vaid 2 koolipäeva. Terve nädal on nii rusuv olnud. Iga õhtu..öö olen ainult õppinud (niipalju kui niisama passimise kõrvalt indu jätkub). 

Õnneks varsti on reede, mis on ainult natukene õudne, sest teadmine, et järgmisel päeval saab nii kaua magada kui hing ihkab, on super!

Neljapäevad on kujunenud ülimõnusateks pärastkooli lebotamiseks Annaga. Ta teeb oma kuulsaid makakaid ehk paljad makaronid+parematel päeval munaga ning sööme tegelikult midagi head ka, vessutame rõdul(mis ongi põhiline) ja räägime sügavatest filosoofilistest asjadest. Näiteks ühel neljapäeval oli üliilus vikerkaar ja arutasime pikalt ja laialt õhust. Lollide teooria on ka teooria. 

Anna-Maria ehk neljapäev

Eelmisest nädalavahetuset natukene. Reedel oli alaska keskapidu. Käisin ka seal ja hea oli kõiki näha ning tegelt oli hästi tore:) laulsime ja karjusime ja tegime vessut ja kõik tsill. Öösel kõndisime Allariga kella kahe paiku minu juurde tuttu. Õnneks oli peopaigast ainult 2 km ja väljas oli täiskuu, nii et tee oli hästihästi valge ja õhk polnud isegi väga külm. Koer ehmatas tee peal. 

Ainuke pilt, kus ma peal olen. Ei tegelt, tegime vanade klassivendade ja Allariga telefonides reidikaid, aga neid mul arvutis pole. 

See on juba teada asi, et alati peab imelikud näod tegema, kui pilti tehakse! Aa,  mõmmi habeme üle olen uhke! :)

Laupäeval püüdsin võtta aega, et teha ära kõik, milleks nädalasees aega pole. Koristasin ja õppisin veidi, kuid eriti kaugele ei jõudnud. Tegin tortiljasid ka. Õhtul tuli Allar, maadlesime ja lõhkusime selle käigus puldi ära, aga nagu ma aru sain, siis venna on nupud üles leidnud.

Lahkuminek oli valus. Ta on Poolas ja ma tunnen ennast üliüksikuna. Pole isegi pühapäevast saadik msnis käind, sest seal pole lihtsalt kellegagi rääkida enam. Võiks olla juba laupäev ja ma saaksin oma parima sõbra tagasi. 

Esmaspäeva veetsin haiglas. Pärast käisin autokoolis ja õppisin. Ja nii iga päev. LAHE. 

Sellel nädalavahetusel ma maale ei lähe, pole mõtet. Ega mind sinna väga ei oodata ka. Ja pühapäevaks on ka mõnusad plaanid juba olemas. 

Ja muidugi veedan enamus ajast õppides, jälle, sest muudmoodi ma hakkama ei saa. Kavatsen ühele näitusele ja kaltsukatuurile ka minna. Ja millalgi tahaks oma kampsuni valmis kududa.. ja õmmelda.. ja bassi õppida.. 

NO TIME FOR THIS

väsinud hiinlane

Nüüd söön oma üleküpsenud mõrut, magusat grieipi, joon teed ja hakkan Fausti lugema. 

Keep calm and rock on, 

Helen