Keep goin'

Tere, mu sõbrad!

Arvestused said kolmapäeval läbi! Täiega lasen minna praegu. Vajan seda puhkust! Kuid samas tean, et peaksin õppima, aga las ta olla praegu. Viimane periood õnneks!

Eelmise pühapäeva saksa keele õpingud.

Peale arvestusi, kolmapäeval, lasime Annaga lebosse. Käisime linnapeal ringi, olime 2 tundi Kangadzunglis, mis on nüüdsest mu koht nr 1, kangaste poolest ofc. Otsisime vesikat, lõpuks saime Egerti kätte ja läksime tema poole tegema. Pärast seda Lõunaka maci sööma. Not bad at all, ma feilin ikka maru palju. Ajame selle pingelanguse süüks:) Õnneks ma polnud ainuke.

Eelmine nädal möödus tegelikult nii, et magasin iga päev sisse. Reedel ütlesin endale läbi une: ,, Helen, kui sa kohe üles ei ärka, siis su telefon sööb su ära!'' Ja uskuge või mitte, aga see aitas. Ma olen peast segi, ma tean.

Reede õhtul käisin Vanemuises Karlova kooli kevadkontserdil ja mulle meeldis. Rando ja Erik esinesid, päris uhke oli kohe vaadata oma pisikesi sugulasi (kes küll enam nii pisikesed pole.. aga siiski). :)
Vennad ja õde tulid ka linna. Istusime õhtul rõdul ja sõime ja tantsisime. Nalja kah!

Laupäeval läksime Eriku sünnipäevale Greifi trükikotta. Päris vahva oli! Tegime endale väiksed vihikud. Trükkisime kaanele oma teksti ja seejärel köitsime selle koos paberitega spiraali ning ühe masinaga lükkasime kokku spiraali. Tegin pm 3 märkmikku ja tekstid on: Helen, Allar, keep calm and rock on(neid tuli 3 sest sassi läks veits).

Pärast seda sõime ja läksime nende juurde koju. Vaatsin seal Rapuntseli multikat. Üliarmas, aga lõpp mulle ei meeldinud:(
Siis kuskil peale nelja hakkasime kodu poole sõitma.

Väga totakas autopilt! Naerge, luban.

Läksin linnast otse Keity juurde. Olime algul Heleri ja Keityga kolmekesi. Nii mõnus. Batuut on ka nii lahe! Vaikselt hakkas inimesi juurde tulema kuni lõpuks oli seal ikka päris korralikult rahvast. Pidu!
Läksin suht vara koju, pikk päev ja väsimus suur. Täna on kurk kinni paistetanud ja valus!

Olen terve päeva pm väljas olnud. Õigemini, verandal. Olen õmblusmasinga nii rahul. Lihtne kasutada ja hea. Tegin ühe seeliku parajaks ja õmblesin endale maani kleidi. Kuid eks näis, kas sellega käia ka julgen:)


Lõpetan jutu positiivsetes toonides.
Soovin teile kõigile kõige paremat ja ärge unustage, et kevadilmad on petlikud! ;) Ja ma armastan Allarit, just sayin! :)

Helen

like a sad song lives on

Tere, kevadenautijad.

10.aprillil oli see kauaoodatud päev, mil kell 10.02 sain 17 aastat vanaks.
Hommik algas üksi, koolis oli armas. Klass laulis mulle geo tunnis, jagasin komme ka.
Anna, Anni, Kadri, Emma ja Julia kinkisid mulle suure potilille, šampuse, Anna joonistatud muumi kaardi, rinnamärgi, kus oli peal 17 ja millega pidin terve päeva ringi käima. Lisaks veel küünlad 1 ja 7 ning Anni küpsetatud suupisted ja Anna  kaneeli-õuna saiakesed. Nad on nii armsad! :)
Isa tuli kooli vastu ja kinkis mulle 3 roosi, sain autoga koju ka. Hakkasin kohe muffineid tegema, katsin laua ja koristasin veidi ning kell 6 tuli tädi Maris oma perega. Tõid mulle õhupallid, mis siiani mu seinal ripuvad, maiustused ja potilille. Raul oli väga vahva! Jooksis koguaeg ühest toast teise, päris suur poiss juba:) Kui nad ära läksid, siis natukese aja pärast tuli tädi Monica oma perega. Sain ühe ilusa Svarovski kristallidega klaasist viili, šokolaadi, tordi, salati ja sinilillekesed!! :)
Selline armas. Kõige rohkem kardangi seda, et jään üksi, aga kõik oli hästi.

Järgmisel päeval oli ajaloos KT, aga selleks ma õppida ei jõudnud. Sain ühe ilusa 2+.

Neljapäeval läksin juba maale koju. Seal on väljas nii mõnus olla. Värske ja üpris soe ka juba. Reedel pidasime sõpradega minu sünnipäeva. Olen nii rahul. Ülimõnus seltskond. Kõik inimesed on nii suurepärased lihtsalt!
Sain palju armsaid kingitusi ka. Alan ja Argo kinkisid rahvariiet ja kui tahan, siis saan nende emalt konsultatsiooni ka. Nii vinge! Kata ja Inxu kinkisid ühe hästihästi armsa käeketi, siis Mari ühe huuleläike, mida me Ketlyni emaga vaatasime kunagi. Allarilt sain ühe vinge särgi, kuhu on kirjutatud 'I need more sleep'. Ei saa paremini öeldagi minu kohta! 4 kino kinkekaarti ja roooosid ka:) Keitylt väga vinge sisuga koti, kus on palju õhupalle ja nende sees on kas kommid või mõni mõttetera. Keeniast toodud igavese sõpruse kivi ka. Mainimata ei saa jätta seda suurt hunnikut šokolaadi ja -komme, mis juba tublisti kahanenud on..

Ohjah, sünnipäevaga olen väga rahul ja õnnelik, et siiski pidada otsustasin. Enamus külalistest jäid kahjuks koogist ilma, sest avastasin selle külmkapist alles siis, kui koristasin ja kõik peale Allari läinud olid. Keity, Alan ja Argo käisid hommikul söömas:)

Sain musi!

Who's the boss now?

Sõime sütt veidikene.

Järgmisel päeval, laupäeval, oli Hannese ja Mareki sünnipäev. Käisin seal ka. Algul ei leidnud õiget maja üles. Külm ilm oli, seetõttu istusin ma enamus ajast toas. Hannes andis mulle kingituse ja sain ta pusa ka päriseks endale:)

Sest see tekst telekas on jubehea.

Millegipärast meenutan ma siin oma merisiga.

Pööraks tähelepanu oma imelistele suurtele kätele.

Õhtupäikest ja vihmapiisku teile!
Helen

Eelmisel laupäeval oli meil vennadega natukene lõbus ka!
Okei.. Karen tuli ka.

Keity 18!

Hei,
Räägiks siis seekord sellest, et mu kullakallis Keity sai 3.aprillil 18 aastat vanaks! Pidu pidasime Suurel Reedel. Väga vinge oli minarust. Korralik hea pidu ikka!!:)

Laupäeval koristasin ja kudusin ja lihtsalt olin. Õhtul tuli Allar ka külla! :)

Pühapäeval sain Monicaga linna. Olin mõne tunni nende juures. Nägin Fredyt ka, tuli Hispaaniast. Nii pruun pole, nagu eelmisel aastal, aga siiski. Vaatasin ta pilte ja ta tegi mulle värskelt pressitud apelsinimahla (käis hispaanias apelsiniraksus)
Pärast tõi tädi mu koju ja siis istusid emaga siin, käisid vahepeal poes ka ja tõid süüa mulle.


Täna, 9.aprillil, on mu mõmmi sünnipäev. Ja ma juba soovisin talle hästi palju õnne:)
Muidu on tänane päev täielik läbikukkumine olnud. Käisin hambaarstil, surin kõhuvalusse ja 4'st tunnist läksin ära, sest nii halb oli.
Homsest ka midagi head oodata pole, aga ma saan hakkama. Vaid loetud tunnid ja minu 17 eluaastat on täis tiksunud. Ei tea kas naerda või nutta.
Ja pealegi.. reede on meie klassil täiesti vaba!! See teeb mulle ainult rõõõõmu.

Helen

You're always with me

Ma ei mõelnud kaua, kui Sulle kirjutada otsustasin. Naljakas, millised elu teed on, eks? Kunagi ei tea, millal on see päev, kui ärgates leiad kellegi tähtsa enda kõrvalt kadunud olevat. Nii ootamatult. Alles sellistel hetkedel taipan, kui habras on üks elu ja kui kiiresti sellest ilma võib jääda.
Te saadasksite mu ilmselt psühholoogi juurde, kui teaksite, et kirjutan kassile. Ja seda te teate.
Teadmine sellest, et Hugot enam pole ja ma ei näe teda enam kunagi.. see on nii pagana raske. Ma ei jaksa seda kanda ja kõik tuleb veeuputusena välja, mattes mind ennast sinna alla, süvendades auku minu rinnus. Tunne, nagu vesi oleks mu südame peale tilkuma pandud. Üha suuremaks ja valusamaks muutub see süvend, mille elu on tekitanud.


Ma pean lakkama mõtlemast. Niipea kui alustan, ei pea ma enam survele vastu. Mul pole enam kedagi, kes nii õnnelik oleks, kui ma koju lähen.. kes mind alati tagasi ootab, kes koguaeg mu küljes ripub, minuga mu voodis magab. Mu paid vajab. Soojust. Ta oli nii eriline. Nii pisikene! Niii habras ja väike. See pole lihtsalt aus. Ärge öelge mulle, et oli tema aeg. EI OLNUD. Ta ei oleks pidanud minema. Vaevalt poole aastane pojukene.. Ma lihtsalt ei mõista elu. Tõesti mitte. Ja miks tunnen ma nii kriipivaid süümepiinu? Mis oleks olnud siis, kui ma oleksin seal olnud, ta päästnud, tema eest hoolitsenud. Äkki..


Mul on nii raske ja valus. Ma ei oska seda kirjeldada. Te mõtlete raudselt, et olen täiesti segaseks läinud. Et ta oli kõigest kass..
Ta polnud minu jaoks lihtsalt üks kass. Ta oli minu pisike ja ma armastan teda alati. Ja tema mind ka.

I believe that wind is you, I believe that you are near

Kadri sai 17!

Neljapäeval oli Kadril sünnipäev.
Koolis kinkisime talle koogi, lastešampuse ja pirukad, mille Anni tegi. Väga armsad istumised on need sööklas alati :)
Pärast kooli kiirustasime Annaga poodidesse ja kella 4ks koosolekule ning seejärel läksin koju ja peagipeagi Kadri juurde. Vinge pidu oli pean ütlema! Ja Kadri ise oli väga õnnelik, see ongi kõige tähtsam.
Söök jakõik oli väga hea. Isetehtud siiski. Küpsisetorti ja sefiiiritorti sõime ka.

Okei, mõned pildid sain ka.

Unise näoga koolis, magasin sisse jnejnejne.

Neiud!

Lambikas.
Alati ei peagi ilus olema.