Saturday, August 25, 2012

Me ei meeldi päikesele enam

Esimene juuli 2012. See saatuslik päev, mil minu blogi sissekanded jäid millegipärast vaid mõttemaailma. Nüüd on aeg see müür minu ja blogi vahel lahti murda ja uuesti järjele aerutada.

August. Suvekuu, täis vihma, äikest ja külmi tuuli. Miks ei tahtnud suvi sellel aastal meieni jõuda? Kas tõesti arvas ta, et meie eestlaste, kui peaaegu et Põhjamaa rahva jaoks sobib külm paremini? Siinkohal loodan ma sügavalt, et eksin ja päike leiab meid jälle üles. Mõned kuud ja küll ta avastab meid jälle! Kõik eksivad vahel rajalt.

Ma tahan öelda, et ma armastan suve. Niiväga, et ei taha sellest lahti lasta. Koolile ma ei mõtle.. pff pidin ma selle sõna välja ütlema. Nüüd mõtlen. Õudne.
Igatahes, ma tahan suve!! Palun. See möödus nii kiiresti. Liiga kiiresti!

Mõned eredamad asjad, mis peale viimast postitus veel meelde on jäänud, on Allari sünnipäev, vapustavalt mõnus Kauksi tripp parima seltskonna ja matkabussiga, mu ema ja tema õe sünnipäev, kus ka Allar oli, Saaremaa rannapeo reis Allari ja Mattuga, Palamuse peod, paar mõnusat vesika õhtut ja pidu, piknikud. Ilmas olen pettunud, kuid kes poleks? :(

Täna käisin juba traditsiooniks saanud Kallaste laadal, kust sain mõne päris hea leiu. Parimaks pean hetkel oma megasoojaid ja ülipehmeid lambavillast sussikesi. Just see, mida vajasin!


Kui ma aus olen, siis mul tuleb nutt peale, et sinna kooli tagasi pean minema. Ma ausalt juba praegu ei jaksa.

Ahjaa, ostin juulis basskitarri. Eile värvisin juukseid ja vahepeal oli mul oranze salke juustes. Allari vanavanaema kappidest sain ükskord megapalju armsaid kampsuneid! Meil on Allariga nüüd samasugused pusad. Ja ma ei saa ilma temata elada.
Ja homme lähen linna. Esmaspäeval tulen. Teisipäeval on meil oma kalli Kauksi seltskonnaga plaanis Võrusse spaasse minna, et viimast korda enne kooli tõeliselt mõnusalt lõõgastuda!

Helen