Tervitan Teid vastlapäeva puhul!
Täna? Vastlapäev? Päriselt?
Just sellised küsimused keerlesid hommikul mu peas. Olen vic tõesti ajast ja arust. Vastlapäev nagu iga teine.. teisipäev. Just! Vastlakukleid ma ka ei söö. Liugu laseks hea meelega ja soojast supist ka ära ei ütleks.
Eile oli esmaspäev. Kas tõesti?
Kooli jõudsin kaheks viimaseks tunniks, sest käisin arsti juures. Midagi head sealt ei tulnud. Kuiid pole hullu ka.
Õhtul tuli Keity. Tõi mulle üllatusmuna ja šokolaadimedali. Jess! Istusime natukene minu juures ja siis läksime ujuma. Nii mõnuuus oli ikka. Keity ujus normilt 1 km ära, kuigi mina sellest ainult pool. Järgmine kord juba kergem. Mul läks vees jalg ka krampi. Või peaks ütlema.. jalad?! Reaalselt lõugasin seal, sest nii valus oli ja mitte kuidagi ära ka ei läinud. Kui tundus, et nüüd kõik korras, siis tõmbas uuesti krampi. Jube loom see jalg mul ikka! Hmm, ujuda on siiski mõnus! :) Pärast väike saun ja kõik tšill.
Pärast seda läksime zeppelini maximasse, ostsime kokat ja veini. Siis suundusime Metrosse, sõime võikut ja siis Comarketisse, kust ostsime üllatusmunad. Kuskil kell 22 vic jõudsime minujuurde. Hakkasime filmi ,,Dear John'' vaatama. See oli nii kurb ja ajas nutma :( Pisardasime veidi ja naersime ja jõime ja olime. Jasiis tuttu! Keity ärkas kell 6 ja läks millalgi bussi peale. Ma suutsin veidi peale 7 ärgata, ruttu valmis ja kooli.
Kool on mõttetu. Mirjam läks ära meie klassist :( Või õigemini, koolist. Nüüd pühendub ainult Ellerile ja tšello harjutamisele. Kahju, aga samas ma saan nii hästi aru. Muusika..
Koju tulin, siis avastasin, et ema on mulle sadamiljon erinevat rohtu toonud, mida ma nüüd võtma pean. Või õigemini ..vitamiinid?
Eriti midagi head ei ole ja ei tule ka, aga elada on lahe!
(Jääb loota vaid, et kunagi ise ka usun seda.)
Ilusat vastlapäevajätku ja sööge palju kukleid!
Teie Helen.
Tuesday, February 21, 2012
Sunday, February 19, 2012
White snow, I know. You're on a place where I just can't go, but I hope you do remember your snow doesn't warm you in december
Tere, mõnus pühapäevahommik.
Magasin üle täna hommikul, pea valutab korralikult. Läksin enne kümmet magama juba. Naljakas laupäeval nii vara magama minna, aga ma olin nii väsinud. Ja üle nädala aja esimest korda ma reaalselt saingi magada. Kuigi jah, endiselt painavad mind pahad unenäod ja ärkan öösiti mitu korda üles. Puhkasin loodetavalt siiski välja ennast.
Hommikul oli ema ka siin peale tööd. Karen tuli juba reedel linna. Tegid ahjus sooju võileibu. Ärkasin hea lõhna peale üles. Jess! Nad läksin maale ära, olen jälle üksi, ilmselgelt.
Naudin rohelist teed ja mustikakohukest. Ma armastan mustikaid niiväga, tahaks praegu neid!
Neljapäev
Olin õppinud 16 ajalugu. Üle mõistuse! Magasin öösel.. vähem kui 2 tundi. Ma olin nii zombi. Mitte, et midagi selgeks oleks saanud. Sain arvestusel jälle halva teema. 3+. Õps ütles, et on selle kohta hullemaidki vastuseid kuulnud. Aganojah, väga nõme.
Käisin peale aika arvestust kaupsis, maksin arve ära ja siis koduteepeal astusin korra Walkingust ka läbi. Haleodavad asjad olid seal. Sain ühed tennised ja poolsaapa moodi siuksed veidi vintage jalanõud. Vinge!
Läksin koju, sõin veidike ja siis läksin kesklinna. Saime Annaga kokku. Pidime viltusesse majja minema. Läksime istusime seni ühes vägaväga mõnusas (Ali.. maitea seda nime) kohas, restoran tegelt vic. Aga see on nii hubane. Jõime rohelist ananassi teed. Lugesin Lutsu ühe Följetoni ka läbi kirjanduseks. Pool kuus läksime kunstimuuseumisse ja Anna on jobu:D Ta oli kellaaega valesti vaadanud. Pidime Enn Tegova näituse avamisele minema. Aga see algas hoopis pool viis. Vaatasime siiski näituse ära. Mulle meeldis! Järjekordselt. Mõned üksikud pildid olid sellised, millest ma eriti midagi aru ei saanud. Tal on huvitavad aktid ikka. Naersime neid veidi. Läksime üles mingit filmi ka vaatama. Vasaku jala reede vic. Rääkis kunstnikest, kelle nimesid ma ei mäleta. Siuke huvitav. Leidsime enda jaos mõned halenaljakad kohad.
Reede
Olin tubli, sain hommikul ise üles. Läksin bussipeale ja võtsin suuna lõunakeskusesse. Läksime enne arvestusi Anna ja Kadriga uisutama. Kohale jõudsime, siis mõtlesin küll, et mille kuradi pärast ma ennast pehmeks lasin rääkida. Kõik oskasid uisutada ja ma nagu mingi jobu, kes ei oska. Ma lihtsalt ei julge enam. Naljakas mõelda, et mõned aastad tagasi, kui Alaskal elasin, siis oli see tavaline, et panin uisud jalga ja tiigile sõitma. Igapäevane tegevus. Peale valusat kukkumist ma lihtsalt ei sõitnud mitu aastat ja mul pole enam julgust. Ma lihtsalt ei julge. Peas on block ja ma ei oska sellest kuidagi vabaneda. Kardan jubedalt kukkuda. Olime jääl, algul ei lasknud ma Annast kordagi lahti. Ühel hetkel oli Karl mu selja taga. Temast sai mu järgmine ohver. Püüdis mind uisutama õpetada. Raske on seda tunnet jälle kätte saada. Korra kukkusin ka, aga ta püüdis õnneks kinni mu. Ma lihtsalt klammerdusin ta käe külge. Mul oli vaja kaitsetunnet, et vähemalt kui keegi mulle otsa oleks sõitnud, siis ma poleks üksi kukkunud :D Uku ja Egert koguaeg nimelt tulid ehmatama mind. Niigi hirmus oli olla. Mingi aeg hakkas mul külm ja läksin istuma, õppisin veits kirjandust ka, sest neljapäeval ei jõudnud.
Nii, ostsime paar sõõrikut hommikusöögiks ja seejärel bussiga kooli. Tegime arvestuse ära. Sain 5-. Peale seda kiirelt Annaga minujuurde. Vahetasin riided ja tegime korda ennast. Anna pidi krambid saama, kui nägi mu tühja külmkappi, kus oli aind kuivand sai ja sulajuust. Noh, talle sobis see ka :D Siiis tuli välja, et fuck, mul pole pruune sukkpükse, aga mustad ei sobinud põlvikutega. Panime asjad kokku ja kiirustasime poodi. Ostsime veits süüa ja sain sukad ka. Pidin need kiirelt kuskil ära vahetama. Kõik vaatasin mu jalgu koguaeg. Nii õudne tunne oli. Anna ei saand algul aru, et mis ajad, ei vaata keegi, aga kui ta nägi, et Hessis isegi pisikesed poisid vaatama jäid, siis läksime suudlevate tudengite wcssw, panin seal sukad jalga ja rutturuttu vanemuise ette. Janooo, ilmselgelt, not my day. Uued sukad ja juba jooksid, jess! Nojah, hakkasime Tallinnasse sõitma. Minnes oli rahulik. Sõime ja magasime. Kuulasime mu telefoni aku ka tühjaks, sest mu mp3 otsustas, et tal pole vaja enam töötada.
Enne Tlnasse jõudmist võtsin kofeiinitableti, et väga hull väsimus peale ei tuleks. Käisime korra Solarises ja siis Viru keskusesse. Süda jäi sinna. Sain Mohiitost kaks vinget pluusi. Siuksed mõnusad, veidi vintage. Siiiis kiiresti toidumaailma ja me avastasime Pina Colada suvesmuuti, I love it!!
Teatris.
Vägaväga vinge lihtsalt. Vaatasime NO93 viimseni äralihvitud komöödiat ,,Võtame uuesti!" Megahea. Terve saal naeris pidevalt. Naersin vahepeal üksi üle terve saali.. mu naer on .. ee..kergelt öeldes naljakas :D:D Lihsalt niinii hea komöödia. Algul etendasid nad peaproovi nii, nagu see tegelikult peaks olema. Teises vaatuses näitasid nad seda, mis näidendi ajal lava taga toimub. Näitlejad kaklevad jne, lihtaslt nii naljakas oli! Ja pärast näidati seda, kuidas see tegelikult inimeste ette jõudis. Ei, ma üldse ei naernud, eks! :D Väga hea energiaallikas, ja kui teil vähegi on võimalust seda näha, siis kindlasti minge. Kindlasti!!
Vahepausi ajal nautisime kunsti. Majas oli üks mõnus kunstinäitus üleval. Mõni pilt jäi sügavalt meelde. Väga mõnus ikka.
Tagasisõit oli.. nali. Reaalselt, naersin IGA asja peale. Nagu laksu all oleks olnud. Need kofeiinitabletid vic ikka ei sobi mulle väga. Võimaitea milles asi oli. Tegime Emma, Kadri ja Annaga bussis palju lolle pilte ka. Naline:D Algul plaanisime rokikluppi lennupeole ka minna, aga ma ei suutnud enam silmi lahti hoida. Jube väsimus oli. Hea, et üldse püsti seisin. Kuskil enne 1 jõudsime Tartusse. Kõmpisin läbi öise Tartu koju. Kell 1 olin kodus ja kohe voodisse ja tuttu. Mingi 3 ajal vic tuli Maarja ka. Tal polnud kuhugile ööseks jääda, tuli öömajale. Hommikul läks ta enne 10 ära trenni. Ma tulin ka üles. Sõin ja koristasin. Siis sättisin ennast valmis, et Alani süntsile minna. Aga kuna ma ei saanud enne netti kuidagi, siis buss oli juba ära läinud kui ma aja teada sain. Vähe polnud pettunud siis...
Anna tuli linna mu tuju paremaks tegema. Läksime Nooruse galeriisse näitust ,,OMG! See teeb pilti kui ma siia vajutan!'' vaatama. Niiiiiiiivingeeeeeeeee!! Olime üle tunni aja seal. Seal sai vanade fotokatega ise pilti teha endast ja näitusest. Meil oli ka fotokas kaasas.
Pärast näitust läksime kaupsi, ostsime kooki ja läksime minujuurde. Sõime ja olime lihtsalt. Ta suudab alati mu tuju palju paremaks muuta! Sama jobu nagu mina, jesssss! :)
Natukene pikk sai. Medal neile, kes viitsisid selle lõpuni lugeda ja pettusid. Sest see oli igav.
Alles gut,
ihre Helen.
Magasin üle täna hommikul, pea valutab korralikult. Läksin enne kümmet magama juba. Naljakas laupäeval nii vara magama minna, aga ma olin nii väsinud. Ja üle nädala aja esimest korda ma reaalselt saingi magada. Kuigi jah, endiselt painavad mind pahad unenäod ja ärkan öösiti mitu korda üles. Puhkasin loodetavalt siiski välja ennast.
Hommikul oli ema ka siin peale tööd. Karen tuli juba reedel linna. Tegid ahjus sooju võileibu. Ärkasin hea lõhna peale üles. Jess! Nad läksin maale ära, olen jälle üksi, ilmselgelt.
Naudin rohelist teed ja mustikakohukest. Ma armastan mustikaid niiväga, tahaks praegu neid!
Neljapäev
Olin õppinud 16 ajalugu. Üle mõistuse! Magasin öösel.. vähem kui 2 tundi. Ma olin nii zombi. Mitte, et midagi selgeks oleks saanud. Sain arvestusel jälle halva teema. 3+. Õps ütles, et on selle kohta hullemaidki vastuseid kuulnud. Aganojah, väga nõme.
Käisin peale aika arvestust kaupsis, maksin arve ära ja siis koduteepeal astusin korra Walkingust ka läbi. Haleodavad asjad olid seal. Sain ühed tennised ja poolsaapa moodi siuksed veidi vintage jalanõud. Vinge!
Läksin koju, sõin veidike ja siis läksin kesklinna. Saime Annaga kokku. Pidime viltusesse majja minema. Läksime istusime seni ühes vägaväga mõnusas (Ali.. maitea seda nime) kohas, restoran tegelt vic. Aga see on nii hubane. Jõime rohelist ananassi teed. Lugesin Lutsu ühe Följetoni ka läbi kirjanduseks. Pool kuus läksime kunstimuuseumisse ja Anna on jobu:D Ta oli kellaaega valesti vaadanud. Pidime Enn Tegova näituse avamisele minema. Aga see algas hoopis pool viis. Vaatasime siiski näituse ära. Mulle meeldis! Järjekordselt. Mõned üksikud pildid olid sellised, millest ma eriti midagi aru ei saanud. Tal on huvitavad aktid ikka. Naersime neid veidi. Läksime üles mingit filmi ka vaatama. Vasaku jala reede vic. Rääkis kunstnikest, kelle nimesid ma ei mäleta. Siuke huvitav. Leidsime enda jaos mõned halenaljakad kohad.
Reede
Olin tubli, sain hommikul ise üles. Läksin bussipeale ja võtsin suuna lõunakeskusesse. Läksime enne arvestusi Anna ja Kadriga uisutama. Kohale jõudsime, siis mõtlesin küll, et mille kuradi pärast ma ennast pehmeks lasin rääkida. Kõik oskasid uisutada ja ma nagu mingi jobu, kes ei oska. Ma lihtsalt ei julge enam. Naljakas mõelda, et mõned aastad tagasi, kui Alaskal elasin, siis oli see tavaline, et panin uisud jalga ja tiigile sõitma. Igapäevane tegevus. Peale valusat kukkumist ma lihtsalt ei sõitnud mitu aastat ja mul pole enam julgust. Ma lihtsalt ei julge. Peas on block ja ma ei oska sellest kuidagi vabaneda. Kardan jubedalt kukkuda. Olime jääl, algul ei lasknud ma Annast kordagi lahti. Ühel hetkel oli Karl mu selja taga. Temast sai mu järgmine ohver. Püüdis mind uisutama õpetada. Raske on seda tunnet jälle kätte saada. Korra kukkusin ka, aga ta püüdis õnneks kinni mu. Ma lihtsalt klammerdusin ta käe külge. Mul oli vaja kaitsetunnet, et vähemalt kui keegi mulle otsa oleks sõitnud, siis ma poleks üksi kukkunud :D Uku ja Egert koguaeg nimelt tulid ehmatama mind. Niigi hirmus oli olla. Mingi aeg hakkas mul külm ja läksin istuma, õppisin veits kirjandust ka, sest neljapäeval ei jõudnud.
Nii, ostsime paar sõõrikut hommikusöögiks ja seejärel bussiga kooli. Tegime arvestuse ära. Sain 5-. Peale seda kiirelt Annaga minujuurde. Vahetasin riided ja tegime korda ennast. Anna pidi krambid saama, kui nägi mu tühja külmkappi, kus oli aind kuivand sai ja sulajuust. Noh, talle sobis see ka :D Siiis tuli välja, et fuck, mul pole pruune sukkpükse, aga mustad ei sobinud põlvikutega. Panime asjad kokku ja kiirustasime poodi. Ostsime veits süüa ja sain sukad ka. Pidin need kiirelt kuskil ära vahetama. Kõik vaatasin mu jalgu koguaeg. Nii õudne tunne oli. Anna ei saand algul aru, et mis ajad, ei vaata keegi, aga kui ta nägi, et Hessis isegi pisikesed poisid vaatama jäid, siis läksime suudlevate tudengite wcssw, panin seal sukad jalga ja rutturuttu vanemuise ette. Janooo, ilmselgelt, not my day. Uued sukad ja juba jooksid, jess! Nojah, hakkasime Tallinnasse sõitma. Minnes oli rahulik. Sõime ja magasime. Kuulasime mu telefoni aku ka tühjaks, sest mu mp3 otsustas, et tal pole vaja enam töötada.
Enne Tlnasse jõudmist võtsin kofeiinitableti, et väga hull väsimus peale ei tuleks. Käisime korra Solarises ja siis Viru keskusesse. Süda jäi sinna. Sain Mohiitost kaks vinget pluusi. Siuksed mõnusad, veidi vintage. Siiiis kiiresti toidumaailma ja me avastasime Pina Colada suvesmuuti, I love it!!
Teatris.
Vägaväga vinge lihtsalt. Vaatasime NO93 viimseni äralihvitud komöödiat ,,Võtame uuesti!" Megahea. Terve saal naeris pidevalt. Naersin vahepeal üksi üle terve saali.. mu naer on .. ee..kergelt öeldes naljakas :D:D Lihsalt niinii hea komöödia. Algul etendasid nad peaproovi nii, nagu see tegelikult peaks olema. Teises vaatuses näitasid nad seda, mis näidendi ajal lava taga toimub. Näitlejad kaklevad jne, lihtaslt nii naljakas oli! Ja pärast näidati seda, kuidas see tegelikult inimeste ette jõudis. Ei, ma üldse ei naernud, eks! :D Väga hea energiaallikas, ja kui teil vähegi on võimalust seda näha, siis kindlasti minge. Kindlasti!!
Vahepausi ajal nautisime kunsti. Majas oli üks mõnus kunstinäitus üleval. Mõni pilt jäi sügavalt meelde. Väga mõnus ikka.
Tagasisõit oli.. nali. Reaalselt, naersin IGA asja peale. Nagu laksu all oleks olnud. Need kofeiinitabletid vic ikka ei sobi mulle väga. Võimaitea milles asi oli. Tegime Emma, Kadri ja Annaga bussis palju lolle pilte ka. Naline:D Algul plaanisime rokikluppi lennupeole ka minna, aga ma ei suutnud enam silmi lahti hoida. Jube väsimus oli. Hea, et üldse püsti seisin. Kuskil enne 1 jõudsime Tartusse. Kõmpisin läbi öise Tartu koju. Kell 1 olin kodus ja kohe voodisse ja tuttu. Mingi 3 ajal vic tuli Maarja ka. Tal polnud kuhugile ööseks jääda, tuli öömajale. Hommikul läks ta enne 10 ära trenni. Ma tulin ka üles. Sõin ja koristasin. Siis sättisin ennast valmis, et Alani süntsile minna. Aga kuna ma ei saanud enne netti kuidagi, siis buss oli juba ära läinud kui ma aja teada sain. Vähe polnud pettunud siis...
Anna tuli linna mu tuju paremaks tegema. Läksime Nooruse galeriisse näitust ,,OMG! See teeb pilti kui ma siia vajutan!'' vaatama. Niiiiiiiivingeeeeeeeee!! Olime üle tunni aja seal. Seal sai vanade fotokatega ise pilti teha endast ja näitusest. Meil oli ka fotokas kaasas.
Pärast näitust läksime kaupsi, ostsime kooki ja läksime minujuurde. Sõime ja olime lihtsalt. Ta suudab alati mu tuju palju paremaks muuta! Sama jobu nagu mina, jesssss! :)
Natukene pikk sai. Medal neile, kes viitsisid selle lõpuni lugeda ja pettusid. Sest see oli igav.
Alles gut,
ihre Helen.
Tuesday, February 14, 2012
Kõik, mida ütled, on kui mu mõtted, Sind nüüd siin kuulan ma vaid
14. veebruar- Sõbrapäev
Mulle ei meeldi sõbrapäevad. Asi pole selles, et mulle ei meeldiks mu sõbrad ja see, et inimesed sellel päeval üksteisele rohkem tähelepanu pööravad või see, et see päev paneb meile peale omamoodi kohustuse, vaid hoopis see, et ükskõik kuna, alati on sõbrapäevad nii halvapoolsed olnud minu jaoks. Lihtsalt üks järjekordne päev, kus miski ei suju ning mind vallutab tunne, et kõik läheb valesti. Võibolla sõnad 'alati' ja 'kõik' on veidi äärmuslikud, kuid nii ma tihtipeale tunnen. Ma ei mäletagi, millal oli sõbrapäev, kus kõik minu jaoks tähtis oli hästi. Arvasin tõesti, et sellel aastal on midagi paremat, kuid seekord läks nii.
Sellegipoolest, mu armsad, ilusat sõbrapäevaõhtut teile!
Mõtlen nüüd, kust alustada. Võibolla räägin siis tänasest päevast.
Täna oli kunstiajaloo arvestus. Õppisin megakaua, magasin vähe+hommikul ärkasin varem üles, et õppida. Ema tuli ka hommikul korraks siia, tõi mulle oma arvuti, sest minu oma on katki.. jälle. Ta andis ka karbi raffaellot, sõbrapäevaks. I just adore it!
Kuskil enne üheksat suundusin kooli. Arvestuselt kukkusin läbi. Nagu reaalselt. Teen ajalugu Treffneris. Väga vähe võimalik, et läbi kukud seal, kui ei oska. Mu pea oli lihtsalt täiesti tühi. Totaalne must auk. Mingi 40 minti mõtlesin, mitte midagi ei tulnud meelde. Kaks teemat, mõlemad sain puhtad 2'd. Järelarvestus on märtsis. Eks siis näis.
Pärast seda sain Kadilt ühe superhea muffini. Istusime Annaga mõne minuti puhketoas, sõime veits sokolaadi ja rääkisime. Seejärel suundusime koolist välja. Ma läksin kaupsi. Tee peal nägin Egertit ka, lohutas mind veidi, kuid.. kuna Beier sai aru, et Egert enda konspekti ei esitanud, siis ta peab ka järelarvestusele minema. Soovige edu meile!
Ostsin ühe triiksärgi moodi asja. Emmele ostsin hästi head teed, mis talle ka väga maitses. Tee on üks asi, millele mul pole enamasti kahju raha raisata, kui tean, et see on kvaliteetne ja maitsev. Selline lahtiselt müüdav taimetee. Läksin haiglasse ema juurde. Olin seal mõnda aega. Suhteliselt kurb ja räsitud tunne oli. Ma polnud peale mõne tüki sokolaadi midagi söönud ja sellepärast ei lubanud ema mul enne ära minna ta juurest, kui kasvõi ühe saia olen ära söönud. Kuigi mul oli halb olla, sõin ühe saia ära ja lahkusin.
Sain kesklinnas Mihkliga kokku. Helistas millalgi, et tahab külla tulla. Ta andis mulle koogi ja lille. Sõime minu juures kooki ja jõime teed ja siis ta läks bussile.
Ma polegi vic midagi muud teinud. Enne oli palavik ja suhteliselt halb on olla. Kurb.
Kuna eelmine nädal jäi blogimisega vahele, siis annan kiire ülevaate.
Koorilaager oli üsna tore tagantjärgi mõeldes. Laulsime kitarrisaatel öösel ja lihtsalt olime. Kuskil peale 5 hommikul hakkasime otsima kohta, kus magada. Lõpuks magasime riieteruumis, sest see oli kõige soojem koht, mille leidsime. Suva, et öösel külmetasin ogaraks ennast. Hommikul tuli Kerpa meid mitu korda äratama. Suht kuri. Laupäeval, mingi 12 aeg kadusin sõnagi ütlemata proovist ära. Läksime Kadiga entrumile. Saime hakkama. Alles siis, kui kuskil 6 aeg koju jõudsin, sain aru, kui väsinud ma tegelikult olen. Mul oli nii halb olla. Palavik tõusis ja korralikult haige. Allar oli ka minu juures mõnda aega. Isegi kui mul nii paha oli, oli palju parem olla, kui ma teadsin, et ta on lähedal.
Meil on üllatusmunamaania! :)
Pühapäeval ma lihtsalt magasin ja õppisin veidi, õhtul tuli ema. Tegi saiakesi ka.
Esmaspäeval tulin poole ajaloo tunni pealt ära ja läksime Allaga Ahahahahahahaha keskusesse. Mulle meeeeeeeldis! :) Nunnu.
Ülejäänud päevi ei mäleta. Neljapäeval koolis ei käind, sest hullud valud olid, aga muidu vic üle ei lasknud rohkem. Aa! Annal oli kolmapäeval sünnipäev. Anni tegi muffinid, ostsime küünlad ja lastesampuse ja läksime söögivahetunnil sööklasse tähistama. Hullult vinge oli tegelt! Panime küünlad muffinite peale põlema. Romantiline õhkkond tekkis. Anna tegi sampusekorgiga pauku ka, mõned hakkasid plaksutama. Armas :)
Reedel läksin maale. Koju. Mu Alla oli kaaa. Siis laupäeva õhtul tulid tädi külla oma perega. Raul on niisuuuur juba ja niiiiii armas. Oeh.
Käisin Liisi sünnipäeval ka. Noh.. jah. Ma olen rumal.
Esmaspäeva hommikul tulin jälle linna. Kuulasin bussis A7X'i ja isegi kui mul oli nii halb ja kurb ja üksi olla, siis see tekitas natukene parema tunde. Jõuallikas. Armastan seda bändi.
Eile õhtul oli enka koosolek ka. Mitte et me väga midagi ära tegime. Chai oli hea vähemalt.
Panen siinkohal sõnad sõlme ja lõpetan sissekande ühe suure punktiga.
Endiselt,
ilusat sõbrapäeva! :)
Mulle ei meeldi sõbrapäevad. Asi pole selles, et mulle ei meeldiks mu sõbrad ja see, et inimesed sellel päeval üksteisele rohkem tähelepanu pööravad või see, et see päev paneb meile peale omamoodi kohustuse, vaid hoopis see, et ükskõik kuna, alati on sõbrapäevad nii halvapoolsed olnud minu jaoks. Lihtsalt üks järjekordne päev, kus miski ei suju ning mind vallutab tunne, et kõik läheb valesti. Võibolla sõnad 'alati' ja 'kõik' on veidi äärmuslikud, kuid nii ma tihtipeale tunnen. Ma ei mäletagi, millal oli sõbrapäev, kus kõik minu jaoks tähtis oli hästi. Arvasin tõesti, et sellel aastal on midagi paremat, kuid seekord läks nii.
Sellegipoolest, mu armsad, ilusat sõbrapäevaõhtut teile!
Täna oli kunstiajaloo arvestus. Õppisin megakaua, magasin vähe+hommikul ärkasin varem üles, et õppida. Ema tuli ka hommikul korraks siia, tõi mulle oma arvuti, sest minu oma on katki.. jälle. Ta andis ka karbi raffaellot, sõbrapäevaks. I just adore it!
Kuskil enne üheksat suundusin kooli. Arvestuselt kukkusin läbi. Nagu reaalselt. Teen ajalugu Treffneris. Väga vähe võimalik, et läbi kukud seal, kui ei oska. Mu pea oli lihtsalt täiesti tühi. Totaalne must auk. Mingi 40 minti mõtlesin, mitte midagi ei tulnud meelde. Kaks teemat, mõlemad sain puhtad 2'd. Järelarvestus on märtsis. Eks siis näis.
Pärast seda sain Kadilt ühe superhea muffini. Istusime Annaga mõne minuti puhketoas, sõime veits sokolaadi ja rääkisime. Seejärel suundusime koolist välja. Ma läksin kaupsi. Tee peal nägin Egertit ka, lohutas mind veidi, kuid.. kuna Beier sai aru, et Egert enda konspekti ei esitanud, siis ta peab ka järelarvestusele minema. Soovige edu meile!
Ostsin ühe triiksärgi moodi asja. Emmele ostsin hästi head teed, mis talle ka väga maitses. Tee on üks asi, millele mul pole enamasti kahju raha raisata, kui tean, et see on kvaliteetne ja maitsev. Selline lahtiselt müüdav taimetee. Läksin haiglasse ema juurde. Olin seal mõnda aega. Suhteliselt kurb ja räsitud tunne oli. Ma polnud peale mõne tüki sokolaadi midagi söönud ja sellepärast ei lubanud ema mul enne ära minna ta juurest, kui kasvõi ühe saia olen ära söönud. Kuigi mul oli halb olla, sõin ühe saia ära ja lahkusin.
Sain kesklinnas Mihkliga kokku. Helistas millalgi, et tahab külla tulla. Ta andis mulle koogi ja lille. Sõime minu juures kooki ja jõime teed ja siis ta läks bussile.
Ma polegi vic midagi muud teinud. Enne oli palavik ja suhteliselt halb on olla. Kurb.
Kuna eelmine nädal jäi blogimisega vahele, siis annan kiire ülevaate.
Koorilaager oli üsna tore tagantjärgi mõeldes. Laulsime kitarrisaatel öösel ja lihtsalt olime. Kuskil peale 5 hommikul hakkasime otsima kohta, kus magada. Lõpuks magasime riieteruumis, sest see oli kõige soojem koht, mille leidsime. Suva, et öösel külmetasin ogaraks ennast. Hommikul tuli Kerpa meid mitu korda äratama. Suht kuri. Laupäeval, mingi 12 aeg kadusin sõnagi ütlemata proovist ära. Läksime Kadiga entrumile. Saime hakkama. Alles siis, kui kuskil 6 aeg koju jõudsin, sain aru, kui väsinud ma tegelikult olen. Mul oli nii halb olla. Palavik tõusis ja korralikult haige. Allar oli ka minu juures mõnda aega. Isegi kui mul nii paha oli, oli palju parem olla, kui ma teadsin, et ta on lähedal.
Meil on üllatusmunamaania! :)
Pühapäeval ma lihtsalt magasin ja õppisin veidi, õhtul tuli ema. Tegi saiakesi ka.
Esmaspäeval tulin poole ajaloo tunni pealt ära ja läksime Allaga Ahahahahahahaha keskusesse. Mulle meeeeeeeldis! :) Nunnu.
Ülejäänud päevi ei mäleta. Neljapäeval koolis ei käind, sest hullud valud olid, aga muidu vic üle ei lasknud rohkem. Aa! Annal oli kolmapäeval sünnipäev. Anni tegi muffinid, ostsime küünlad ja lastesampuse ja läksime söögivahetunnil sööklasse tähistama. Hullult vinge oli tegelt! Panime küünlad muffinite peale põlema. Romantiline õhkkond tekkis. Anna tegi sampusekorgiga pauku ka, mõned hakkasid plaksutama. Armas :)
Reedel läksin maale. Koju. Mu Alla oli kaaa. Siis laupäeva õhtul tulid tädi külla oma perega. Raul on niisuuuur juba ja niiiiii armas. Oeh.
Käisin Liisi sünnipäeval ka. Noh.. jah. Ma olen rumal.
Esmaspäeva hommikul tulin jälle linna. Kuulasin bussis A7X'i ja isegi kui mul oli nii halb ja kurb ja üksi olla, siis see tekitas natukene parema tunde. Jõuallikas. Armastan seda bändi.
Eile õhtul oli enka koosolek ka. Mitte et me väga midagi ära tegime. Chai oli hea vähemalt.
Panen siinkohal sõnad sõlme ja lõpetan sissekande ühe suure punktiga.
Endiselt,
ilusat sõbrapäeva! :)
Thursday, February 2, 2012
February Stars
Heiheii, tere kõigile!
Veebruar, lõpuks käes! Sammuke lähemal suvele. Kõlab hästi:)
Mu kunagine südamelaul!! Sobib sellesse kuude nagu valatult, eks?
Sellest nädalast siis nii palju, et terveks pole ma saanud. Palavik on juba 9-ndat päeva. Üldse hea pole olla, aga üritan sellest mitte välja teha. Teisipäeval käisin matas. Pm tahtsin lihtsalt värsket õhku. Kolmapäeval olin terve päeva koolis. Täna läksin ajaloo kt'ks, olin loengus ka. Homme lähen kindlalt kooli. Pärast tunde saksa kt'd ka tegema. Siis korra koju, võtan asjad ja ruttu kooli tagasi. Koorilaager. Terve öö raudselt ei maga. Hakkame Kadiga entrumi asju ka tegema, sest kõik on tegemata ja see on viimane võimalus. Sisustatud öö. Ja mul pole aimugi, kuidas ma laupäeval üleval suudan olla, kui maganud pole. Annan oma parima.
Õh, pea valutab särkivärki.
Tegin enne garneeritud miniporgandeid. Võinoh, siuke, et tegin ühe kastme, kus oli juust ka sees ja siis valasin selle vormi porgandite peale ja kõige peale panin juustu ja siis läks see ahju. Isegi isale meeldis. Heh.
Agadvj, pidage siis kuidagi sellele külmale vastu, hoidke ennast soojas, jooge palju teed ja varuge mütse-kindaid-salle-sokke! :)
Teie Helen.
Veebruar, lõpuks käes! Sammuke lähemal suvele. Kõlab hästi:)
Mu kunagine südamelaul!! Sobib sellesse kuude nagu valatult, eks?
Sellest nädalast siis nii palju, et terveks pole ma saanud. Palavik on juba 9-ndat päeva. Üldse hea pole olla, aga üritan sellest mitte välja teha. Teisipäeval käisin matas. Pm tahtsin lihtsalt värsket õhku. Kolmapäeval olin terve päeva koolis. Täna läksin ajaloo kt'ks, olin loengus ka. Homme lähen kindlalt kooli. Pärast tunde saksa kt'd ka tegema. Siis korra koju, võtan asjad ja ruttu kooli tagasi. Koorilaager. Terve öö raudselt ei maga. Hakkame Kadiga entrumi asju ka tegema, sest kõik on tegemata ja see on viimane võimalus. Sisustatud öö. Ja mul pole aimugi, kuidas ma laupäeval üleval suudan olla, kui maganud pole. Annan oma parima.
Õh, pea valutab särkivärki.
Tegin enne garneeritud miniporgandeid. Võinoh, siuke, et tegin ühe kastme, kus oli juust ka sees ja siis valasin selle vormi porgandite peale ja kõige peale panin juustu ja siis läks see ahju. Isegi isale meeldis. Heh.
Agadvj, pidage siis kuidagi sellele külmale vastu, hoidke ennast soojas, jooge palju teed ja varuge mütse-kindaid-salle-sokke! :)
Teie Helen.
Subscribe to:
Posts (Atom)