Tere, mõnus pühapäevahommik.
Magasin üle täna hommikul, pea valutab korralikult. Läksin enne kümmet magama juba. Naljakas laupäeval nii vara magama minna, aga ma olin nii väsinud. Ja üle nädala aja esimest korda ma reaalselt saingi magada. Kuigi jah, endiselt painavad mind pahad unenäod ja ärkan öösiti mitu korda üles. Puhkasin loodetavalt siiski välja ennast.
Hommikul oli ema ka siin peale tööd. Karen tuli juba reedel linna. Tegid ahjus sooju võileibu. Ärkasin hea lõhna peale üles. Jess! Nad läksin maale ära, olen jälle üksi, ilmselgelt.
Naudin rohelist teed ja mustikakohukest. Ma armastan mustikaid niiväga, tahaks praegu neid!
Neljapäev
Olin õppinud 16 ajalugu. Üle mõistuse! Magasin öösel.. vähem kui 2 tundi. Ma olin nii zombi. Mitte, et midagi selgeks oleks saanud. Sain arvestusel jälle halva teema. 3+. Õps ütles, et on selle kohta hullemaidki vastuseid kuulnud. Aganojah, väga nõme.
Käisin peale aika arvestust kaupsis, maksin arve ära ja siis koduteepeal astusin korra Walkingust ka läbi. Haleodavad asjad olid seal. Sain ühed tennised ja poolsaapa moodi siuksed veidi vintage jalanõud. Vinge!
Läksin koju, sõin veidike ja siis läksin kesklinna. Saime Annaga kokku. Pidime viltusesse majja minema. Läksime istusime seni ühes vägaväga mõnusas (Ali.. maitea seda nime) kohas, restoran tegelt vic. Aga see on nii hubane. Jõime rohelist ananassi teed. Lugesin Lutsu ühe Följetoni ka läbi kirjanduseks. Pool kuus läksime kunstimuuseumisse ja Anna on jobu:D Ta oli kellaaega valesti vaadanud. Pidime Enn Tegova näituse avamisele minema. Aga see algas hoopis pool viis. Vaatasime siiski näituse ära. Mulle meeldis! Järjekordselt. Mõned üksikud pildid olid sellised, millest ma eriti midagi aru ei saanud. Tal on huvitavad aktid ikka. Naersime neid veidi. Läksime üles mingit filmi ka vaatama. Vasaku jala reede vic. Rääkis kunstnikest, kelle nimesid ma ei mäleta. Siuke huvitav. Leidsime enda jaos mõned halenaljakad kohad.
Reede
Olin tubli, sain hommikul ise üles. Läksin bussipeale ja võtsin suuna lõunakeskusesse. Läksime enne arvestusi Anna ja Kadriga uisutama. Kohale jõudsime, siis mõtlesin küll, et mille kuradi pärast ma ennast pehmeks lasin rääkida. Kõik oskasid uisutada ja ma nagu mingi jobu, kes ei oska. Ma lihtsalt ei julge enam. Naljakas mõelda, et mõned aastad tagasi, kui Alaskal elasin, siis oli see tavaline, et panin uisud jalga ja tiigile sõitma. Igapäevane tegevus. Peale valusat kukkumist ma lihtsalt ei sõitnud mitu aastat ja mul pole enam julgust. Ma lihtsalt ei julge. Peas on block ja ma ei oska sellest kuidagi vabaneda. Kardan jubedalt kukkuda. Olime jääl, algul ei lasknud ma Annast kordagi lahti. Ühel hetkel oli Karl mu selja taga. Temast sai mu järgmine ohver. Püüdis mind uisutama õpetada. Raske on seda tunnet jälle kätte saada. Korra kukkusin ka, aga ta püüdis õnneks kinni mu. Ma lihtsalt klammerdusin ta käe külge. Mul oli vaja kaitsetunnet, et vähemalt kui keegi mulle otsa oleks sõitnud, siis ma poleks üksi kukkunud :D Uku ja Egert koguaeg nimelt tulid ehmatama mind. Niigi hirmus oli olla. Mingi aeg hakkas mul külm ja läksin istuma, õppisin veits kirjandust ka, sest neljapäeval ei jõudnud.
Nii, ostsime paar sõõrikut hommikusöögiks ja seejärel bussiga kooli. Tegime arvestuse ära. Sain 5-. Peale seda kiirelt Annaga minujuurde. Vahetasin riided ja tegime korda ennast. Anna pidi krambid saama, kui nägi mu tühja külmkappi, kus oli aind kuivand sai ja sulajuust. Noh, talle sobis see ka :D Siiis tuli välja, et fuck, mul pole pruune sukkpükse, aga mustad ei sobinud põlvikutega. Panime asjad kokku ja kiirustasime poodi. Ostsime veits süüa ja sain sukad ka. Pidin need kiirelt kuskil ära vahetama. Kõik vaatasin mu jalgu koguaeg. Nii õudne tunne oli. Anna ei saand algul aru, et mis ajad, ei vaata keegi, aga kui ta nägi, et Hessis isegi pisikesed poisid vaatama jäid, siis läksime suudlevate tudengite wcssw, panin seal sukad jalga ja rutturuttu vanemuise ette. Janooo, ilmselgelt, not my day. Uued sukad ja juba jooksid, jess! Nojah, hakkasime Tallinnasse sõitma. Minnes oli rahulik. Sõime ja magasime. Kuulasime mu telefoni aku ka tühjaks, sest mu mp3 otsustas, et tal pole vaja enam töötada.
Enne Tlnasse jõudmist võtsin kofeiinitableti, et väga hull väsimus peale ei tuleks. Käisime korra Solarises ja siis Viru keskusesse. Süda jäi sinna. Sain Mohiitost kaks vinget pluusi. Siuksed mõnusad, veidi vintage. Siiiis kiiresti toidumaailma ja me avastasime Pina Colada suvesmuuti, I love it!!
Teatris.
Vägaväga vinge lihtsalt. Vaatasime NO93 viimseni äralihvitud komöödiat ,,Võtame uuesti!" Megahea. Terve saal naeris pidevalt. Naersin vahepeal üksi üle terve saali.. mu naer on .. ee..kergelt öeldes naljakas :D:D Lihsalt niinii hea komöödia. Algul etendasid nad peaproovi nii, nagu see tegelikult peaks olema. Teises vaatuses näitasid nad seda, mis näidendi ajal lava taga toimub. Näitlejad kaklevad jne, lihtaslt nii naljakas oli! Ja pärast näidati seda, kuidas see tegelikult inimeste ette jõudis. Ei, ma üldse ei naernud, eks! :D Väga hea energiaallikas, ja kui teil vähegi on võimalust seda näha, siis kindlasti minge. Kindlasti!!
Vahepausi ajal nautisime kunsti. Majas oli üks mõnus kunstinäitus üleval. Mõni pilt jäi sügavalt meelde. Väga mõnus ikka.
Tagasisõit oli.. nali. Reaalselt, naersin IGA asja peale. Nagu laksu all oleks olnud. Need kofeiinitabletid vic ikka ei sobi mulle väga. Võimaitea milles asi oli. Tegime Emma, Kadri ja Annaga bussis palju lolle pilte ka. Naline:D Algul plaanisime rokikluppi lennupeole ka minna, aga ma ei suutnud enam silmi lahti hoida. Jube väsimus oli. Hea, et üldse püsti seisin. Kuskil enne 1 jõudsime Tartusse. Kõmpisin läbi öise Tartu koju. Kell 1 olin kodus ja kohe voodisse ja tuttu. Mingi 3 ajal vic tuli Maarja ka. Tal polnud kuhugile ööseks jääda, tuli öömajale. Hommikul läks ta enne 10 ära trenni. Ma tulin ka üles. Sõin ja koristasin. Siis sättisin ennast valmis, et Alani süntsile minna. Aga kuna ma ei saanud enne netti kuidagi, siis buss oli juba ära läinud kui ma aja teada sain. Vähe polnud pettunud siis...
Anna tuli linna mu tuju paremaks tegema. Läksime Nooruse galeriisse näitust ,,OMG! See teeb pilti kui ma siia vajutan!'' vaatama. Niiiiiiiivingeeeeeeeee!! Olime üle tunni aja seal. Seal sai vanade fotokatega ise pilti teha endast ja näitusest. Meil oli ka fotokas kaasas.
Pärast näitust läksime kaupsi, ostsime kooki ja läksime minujuurde. Sõime ja olime lihtsalt. Ta suudab alati mu tuju palju paremaks muuta! Sama jobu nagu mina, jesssss! :)
Natukene pikk sai. Medal neile, kes viitsisid selle lõpuni lugeda ja pettusid. Sest see oli igav.
Alles gut,
ihre Helen.
No comments:
Post a Comment