The hardest ones to love, are the ones that need it most

Sügav väsimus, masendus ja ükskõiksus hakkavad võimust võtma.

Elasin kooli üle. Emmal oli 18. sünnipäev, tähistasime seda traditsioonilse koogi-šampuse-küünaldega ning ta pidi terve päeva ka üht vahvat mütsi kandma! :)
Pärast tunde käisin balli kava rühma koosolekul. Mõtted on vinged!

Õhtul tuli ema ka siia.
Rääkisin palju, aga hui viitsib keegi kuulata.. :'(

Pesin pesu, sest avastasin et mul on aind 1 paar sokke, mida pole mitu aastat kandnud. Panin jalga ja kuna need olid suht ära kulunud ja mul oli kohutavalt igav.. lõhkusin need ära. Algul väiksed augud ja siis suuremaks. Mulle meeldis.

illustreeriv sokk

Pärast seda viis ema mu Taskusse ja ostis sokke ja pesu, sest tal hakkas must kahju. Nohjah, poodi läksime küll tegelt sellepärast, et mul pole siin midagi süüa, aga emal oli kõht tühi.. ise ei tunne puudust. Koolis sõin Emma sünnipäevakoogitüki ja rohkem pole vajagi. Enne 20 jõudsime tagasi ja siis sõin veits veel. Tegin kunsti konspekti ära ja kaugemale ma jõudnud polegi. Ei kavatse ka. Lähen hoopis tuttu, sest olengi juba teki all ja valmis silmi sulgema ning 100'ks aastaks unne vajuma.


Keep calm and rock on,
Helen