Hei kallid,
Päev on üsna pikk olnud.
Täna magasin sisse, nagu enamus päevadel. See on nii minulik. Isa äratas üles jälle. Oli maitea kus ja helistas, et kas olen üles saanud ikka, sest eile oli mul paha olla.
Hommik oli vägaväga vihmane. Vihmavarjust ka just väga palju kasu polnud, agasiiski. Jalad olid igatahes ligumärjad. Läksin Lauraga koos kooli.
Õnneks oli mul ainult 6 tundi. Nendes ka magasin koguaeg. Mul on jube väsimus peal. Ainult magaks, muud ei tahagi. Matas ei saa ma mitte midagi aru. Soovige õnne mulle. Teisipäeval KT siiski. Prantsuses ka -.-
Pärast tunde tegime selle osa klassiga, kellel valikaineid pole, tantsu retsiks. Midagi väga välja ei mõelnud, aga laul iseenesest on haigelt hea. Saime loosiga selle. Rets on 23, ehksiis järgmisel reedel. Meie klassi värv on kollane. Reedel peavad meil olema kiiver ja põll. Soovitatavalt kollased. Kollane kiiver mul on õnneks:D Ehituskiiver vms. On kellelgi kollast põlle laenata? Siisveel.. Kõik kooliasjad peame padjapüüri sisse panema. Me peame tegema tantsu, maskoti ja koogi 11 klassile. Mida suurem ja maitsvam, seda rohkem punkte saame. Ise me kooki ei saagi:( JAsiiis veel, humanitaarid peavad õppima pähe Hamleti monoloogi 9 rida. Reaalidel oli näiteks mingi numbrite rida. Meie juurde võidakse täiesti lambist tulla ja kui kästakse see ette lugeda ja me ei oska, siis saame karistada.
See näeb välja selline:
Olla või mitte olla- see on küsimus.
Mis oleks üllam- vaimus taluda
kõik nooled, mida vali saatus paiskab,
või, tõstes relvad hädamere vastu,
vaev lõpetada? Surra, magada-
muud midagi, sest nõnda uinudes
kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret,
mis meie liha pärib looduselt.
See oleks lõpetus, mis hardasti
on ihaldatav: surra, magada!
Tõotab tulla põnev päev!
Lähme edasi.
Koolist koju tulin, siis läksin magama. Mingiaeg helistas Fredy ja ütles, et ma ei pea kiirustama, et ta tuleb kesklinna. Sou, läksin Tasku rimisse, sain tema ja ta mingite sõpradega kokku. Ostsid korralikult jooki ikka. Ma ei pidand kotte kandma:) Neli tugevat poissi noh. Siis läksime bussipeale ja Frudy juurde. Algul oli maru imelik olla mingi ainuke tüdruk ja 7? poissi. Lõpuks hakkas rahvast tulema. Sitaks palju inimesi ikka. Korralik läbu oli. Mõni oli igatahes jumala kapsas. Ma ei tundunud kedagi. Kõigi nimed ka meelde ei jäänud. Ja mu enesetunne polnud ka üldse hea lõpuks.
Tulin ära koju. Nüüd pikutan teki sees ja joon kuuma teed ja natuke valutan ka. Süda on kaetud pisaratega.
Ahjaa, kella järgi on juba 17. september. Meil sai Allariga 11 kuud! Kohekohe aasta ka :) Loveyou(L)
Ooogeii, homme hommikul koju, õhtul bändiproov javärgid. Mina üritan mitte haige olla.
Stay gay!
S Helen.
No comments:
Post a Comment